Dadaism

Dadaism on 8. veebruaril 1916. aastal Zürichis tekkinud kunstivool, mis sündis meeleheitele viidud kunstnike reaktsioonina sõjale. Kuna põlu alla läks kogu kultuur, mida armastas kodanlane, vallandas tekkinud šokk kunstnikes kogu senise ühiskonna, kultuuri ja kunsti totaalse eitamiseni - õilsa luule asemel tekkis röökimine, Mona Lisa asemele prügihunnikud, sümfoonia asemele kakofoonia. Erinevalt teistest moodsa kunsti liikumistest pole dadaism rangelt võttest üldse kunststiil. Dada jäi suhteliselt lühiajaliseks nähtuseks ja lagunes aastal 1922. Idee kustist kui ühiskonnavastasest mässust jäi aga elama.
Dada pooldajad kogunesid Zürichis väikeses kohvikus, kus nad asutasid nn. Voltaire'i kabaree. Dadaistid olid väga lärmakad, korraldasid õhtuid prantsuse ja neegrimuusikaga, valasid oma viha välja kodanlastele, näiteks neid toiduga loopides.
Dada nimetuse leidmise kohta puuduvad kindlas andmed, kuid üks hüpotees on see, et nimi leiti juhuslikult sõnaraamatust, kus see tähendas laste kiikhobust. Nimel polnud mingit tähendust, vaid vastupidi, mida mõttetumalt see kõlas, seda parem see dadaistide meelest oli. 1917. aasta suvel anti välja ka oma ajalehte "dada", kus üritati sõnastada ka oma programm. Programmi põhiosa oli eitusideoloogia. Selle põhimõte oli purustada kogu senine kultuur ning anda järgnevatele põlvkondadele võimalus ehitada uus, tuleviku kultuur. Eituse kaudu pidi sündima uus kunst.
Dadaistid ründasid teravalt Lääne kultuuri alustalasid, seda tegid nad huumori, vägivalla ja naaeruvääristamise abil, skandaalselt, kõike segi paisates. Mõistsid hukka kunsti müstifitseeriva võimu, vabastasid loomingu moraalsetest, formaalsetest ja materiaalsetest kammitsatest ning eelistasid puhast, algupärast ja loogikavaba väljendusviisi.
Kunstnikud ühendasid omavahel juhuslikult seosetuid elemente, näiteks puutükke, juukseid, liiva, paelu, lõuanditükke, ajalehepaberit, fotosid jne. Õlimaalist sai ajutine, hävinev kunstiteos. Dadaism hävitas piirid erinevate kunstiliikide (maal, skulptuur) vahel. Võeti kasutusele uudseid tehnikaid: leiutati uusi kunstivorme - merz (juhuslik sõnaühend saksakeelsest sõnast Kommerz) - tänavalt leitud prahi (kaltsud, bussipiletid, masinaosad jms) kokkukleepimine või ühendamine; fotomontaaž, mis koondas ajakirjadest väljalõigatud fotod tasapinnalisele alusele; "fotoreljeef" - joontega kaetud vinüülketas, mis liigutamisel jätab reljeefse mulje; rayogram - kujutis, mis tekib valmiseseme paigutamisel fotopaberile valgustamisel ja ilmutamiselt jne. Paljud dadaistlikud teosed tekkisid juhuse läbi.

Tuntumad kunstnikud:
Jean (Hans) Arp
Marcel Duchamp
Francis Picabia
Kurt Schwitters
Max Ernst
George Groz
Man Ray

Kasutatud kirjandus:
http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=567
http://et.wikipedia.org/wiki/Dadaism
http://kunstiabi.weebly.com/dadaism.html


Madli-Getter Proode, Ksenia Ivanova, Eyleen Roov, Eneli Eiert