Ekspressionismi näited

Emil Nolde - Taevas ja Meri(1930)


Emil Nolde - Sügisene Meri


Ernst Ludwig Kirchner - Natüürmort Skulptuuriga


Karl Schmidt-Rottluff - Meri


Karl Schmidt-Rottluff  - Järvekallas

Sürrealismi näited

Salvador Dali - Päikese Laud (1936)

Max Ernst - Napoleon Kõrbes(1941)

Victor Brauner - Hundi-Laud(1939)


Max Ernst - Vaikuse Silm(1943)


Max Ernst - St. Anthony Ahvatlus (1945)

Ekspressionism

Ekspressionism on 20. Sajandi algul sündinud kunstivool, mis eksisteeris samal ajal koos kubismi ja futurismiga. Ekspressionismi eelkäijateks võib pidada foove ja Vincent van Goghi loomingut Enamasti kasutatakse terminit „ekspressionism“ saksa väljendukunsti kohta. Saksa ekspressionism jätkas romantismi põhimõtteid ja vastandus naturalistlikule salongimaalile kui idealistlik – sümbolistlikule kallakule saksa maalikunstis.

Ekspressionistid koondusid kahte rühmitusse: Die Brücke’i(1905 – 1913) ja Blaue Raiterisse(1911-1913). Ekspressionistid loobusid tegelikkuse jäljendamisest ning neid ei huvitanud ilu ning maalilisus. Tihti moonutati maalil kujutatavat.

Ekspressionismi tunnusjoonteks on kõige dramaatilises valguses kujutamine. Oma teoste kaudu väljendasid nad oma suhtumist ümbritsevasse. Kasutati palju musta ja punase kombinatsikooni, värvid olid porised ning joonised olid tugevalt moonutatud.

Tuntuimad kunstnikud: Emil Nolde, Ernst Ludwig Kirchner, Karl Schmidt-Rottluff, Egon Schiele.

Kasutatud allikad:http://en.wikipedia.org/wiki/Expressionism, http://kunstiabi.weebly.com/ekspressionism.html, http://www.slideshare.net/guest48e9a3/ekspressionism-363444

Funktsionalism näited

Bauhaus - Walter Gropius

Crown Hall - Ludwig Mies van de Rohe

Pärnu villa - Olev Siinmaa

Pildid Googlest

Ksenia Ivanova

Näiteid konstruktivismist

Kazimir Malevitsh " Taking in the Harvest"

Gerrit Rietveld "Chair"

Naum Gabo "Head No. 2"

Theo van Doesburg "Contra-Compsition of Dissonances"

Pildid võetud Googlest

Eneli Eiert

Abstraktsionismi näited

"Composition VIII" - Vassili Kandinsky



"Castle and sun" - Paul Klee



"Promenade" - Paul Klee



"Improvisatsioon 26" Vassili Kandinsky


Pildid googlest


Eneli Eiert

Futurismi näited

Carlo Carra 

Giacamo Balla 

Gino Severini

Umberto Boccioni


Pildid võetud Google-st

Madli-Getter Proode

Kubismi näited

Juan Gris 

"Pablo Picasso portree" - Juan Gris

Arnold Akberg 

"Nuttev naine" - Pablo Picasso

Pildid Google-st

Madli-Getter Proode

Fovism näited

"Henri Matisse'i portree" - Andre Derain


 
"Restaurant At Marly Le Roy" - Maurice de Vlaminck



"Tüdruk ja kuu" - Karl Pärsimägi


"Tants" - Henri Matisse

Pildid võetud Googlest

Ksenia Ivanova

Dadaism näited

Marcel Duchamp - 'L.H.O.O.Q.' 1919




George Grosz - A Victim of Society

Marcel Duchamp - Toilet

Raoul Hausmann - Tatlin at home 1920

Erwin Blumenfeld

Pildid on võetud Googlest.

Eyleen Roov, Eneli Eiert, Ksenia Ivanova, Madli-Getter Proode 

Dadaism

Dadaism on 8. veebruaril 1916. aastal Zürichis tekkinud kunstivool, mis sündis meeleheitele viidud kunstnike reaktsioonina sõjale. Kuna põlu alla läks kogu kultuur, mida armastas kodanlane, vallandas tekkinud šokk kunstnikes kogu senise ühiskonna, kultuuri ja kunsti totaalse eitamiseni - õilsa luule asemel tekkis röökimine, Mona Lisa asemele prügihunnikud, sümfoonia asemele kakofoonia. Erinevalt teistest moodsa kunsti liikumistest pole dadaism rangelt võttest üldse kunststiil. Dada jäi suhteliselt lühiajaliseks nähtuseks ja lagunes aastal 1922. Idee kustist kui ühiskonnavastasest mässust jäi aga elama.
Dada pooldajad kogunesid Zürichis väikeses kohvikus, kus nad asutasid nn. Voltaire'i kabaree. Dadaistid olid väga lärmakad, korraldasid õhtuid prantsuse ja neegrimuusikaga, valasid oma viha välja kodanlastele, näiteks neid toiduga loopides.
Dada nimetuse leidmise kohta puuduvad kindlas andmed, kuid üks hüpotees on see, et nimi leiti juhuslikult sõnaraamatust, kus see tähendas laste kiikhobust. Nimel polnud mingit tähendust, vaid vastupidi, mida mõttetumalt see kõlas, seda parem see dadaistide meelest oli. 1917. aasta suvel anti välja ka oma ajalehte "dada", kus üritati sõnastada ka oma programm. Programmi põhiosa oli eitusideoloogia. Selle põhimõte oli purustada kogu senine kultuur ning anda järgnevatele põlvkondadele võimalus ehitada uus, tuleviku kultuur. Eituse kaudu pidi sündima uus kunst.
Dadaistid ründasid teravalt Lääne kultuuri alustalasid, seda tegid nad huumori, vägivalla ja naaeruvääristamise abil, skandaalselt, kõike segi paisates. Mõistsid hukka kunsti müstifitseeriva võimu, vabastasid loomingu moraalsetest, formaalsetest ja materiaalsetest kammitsatest ning eelistasid puhast, algupärast ja loogikavaba väljendusviisi.
Kunstnikud ühendasid omavahel juhuslikult seosetuid elemente, näiteks puutükke, juukseid, liiva, paelu, lõuanditükke, ajalehepaberit, fotosid jne. Õlimaalist sai ajutine, hävinev kunstiteos. Dadaism hävitas piirid erinevate kunstiliikide (maal, skulptuur) vahel. Võeti kasutusele uudseid tehnikaid: leiutati uusi kunstivorme - merz (juhuslik sõnaühend saksakeelsest sõnast Kommerz) - tänavalt leitud prahi (kaltsud, bussipiletid, masinaosad jms) kokkukleepimine või ühendamine; fotomontaaž, mis koondas ajakirjadest väljalõigatud fotod tasapinnalisele alusele; "fotoreljeef" - joontega kaetud vinüülketas, mis liigutamisel jätab reljeefse mulje; rayogram - kujutis, mis tekib valmiseseme paigutamisel fotopaberile valgustamisel ja ilmutamiselt jne. Paljud dadaistlikud teosed tekkisid juhuse läbi.

Tuntumad kunstnikud:
Jean (Hans) Arp
Marcel Duchamp
Francis Picabia
Kurt Schwitters
Max Ernst
George Groz
Man Ray

Kasutatud kirjandus:
http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=567
http://et.wikipedia.org/wiki/Dadaism
http://kunstiabi.weebly.com/dadaism.html


Madli-Getter Proode, Ksenia Ivanova, Eyleen Roov, Eneli Eiert

Kubism

Kubism on 20. sajandi kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal Pablo Picasso ja Georges Braque'i töödes. Kubistide eelkäijaks oli Paul Cézanne.

Mõiste "kubism" võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles ja see vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. Kriitik kirjeldas Braque'i töid 1908. aastal väljendiga bizarreries cubiques (kuubilised veidrused).

Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju (muusikainstrumendid, natüürmordid, maastikud jne) geomeetrilistena (kuup, silinder jne), tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist).

Kui teatavasti tekkis kubism Prantsusmaal 1907. aasta paiku P. Picasso ja G. Braque’i loomingus, siis Eestisse jõudis kubism hiljem ja märksa teisel kujul, olles mõjustatud mitmest erinevast kunstivoolust – futurismist, ekspressionismist, konstruktivismist ja purismist.

Eestisse tõi kubismi Jaan Vahtra (1882–1947). 1920 ilmusid ajakirja Ilo kolmandas numbris tema puulõiketehnikas illustratsioonid. Need kandsid endas küll ekspressionismi, kuid samas oli tunda ka kubofuturismi vaimu. Aasta hiljem valmistas ta need graafikamapiks „Blanc et noir“ („Valge ja must“)[1].

Kunstnikud:

• Arnold Akberg
• Georges Braque
• Robert Delaunay
• Roger de La Fresnaye
• Juan Gris
• Fernand Léger
• Pablo Picasso
• Jaan Vahtra

Kasutatud materjal: 

http://et.wikipedia.org/wiki/Kubism

Madli-Getter Proode

Konstruktivism

Konstruktivism on suund mitmes valdkonnas: 

• Sotsioloogia suund
• Filosoofia suund
• Politoloogia suund
• Didaktika suund
• Matemaatika ja loogika suund
• Kirjandussuund
• Kunstisuund
• Suund ehituses

Konstruktivism on abstraktse kunsti olulisemaid stiilisuundumusi, mis umbes 1913. aastast alates on kubismist ja futurismist välja arenenud. Kujutised konstrueeritakse vaid geomeetrilistest elementides (ring, kolmnurk) ja sirgjoontest. Kunstnikud püüdsid oma teostega jõuda uue konstrueeritud esteetilise reaalsuseni. Väljendus peale kujutava kunsti ka arhitektuuris, disainis ja moes.

Konstruktivism on pärast I maailmasõda tekkinud kunstisuund, peamiselt arhitektuuris ja skulptuuris, kus eelistati lihtsaid geomeetrilisi vorme.

Konstruktivism sai alguse 1913 Venemaal. Kunstis ja arhitektuuris avaldunud stiilisuund, kasvas välja kubismist ja futurismist. Arhitektuuris taotleti vormide lihtsust ning tektoonika ja geomeetriliste kandetarindite esteetilist väljendusrikkust. Muutus üleeuroopaliseks liikumiseks.


Kuulsamad konstruktivistid:
Kazimir Malevitsh
Naum Gabo
Gerrit Rietveld

Kasutatud kirjandus: 

http://www.annaabi.ee/Konstruktivism-esitlus-m46658.html

http://www.pelgulinna.tln.edu.ee/pelgukool/kuajalugu/nyydis_konstruktiivne_abstraktsionism.pdf

http://kunstiabi.weebly.com/kazimir-malevitscaron.html

http://et.wikipedia.org/wiki/Konstruktivism

Eneli Eiert

Sürrealism

Sürrealism on 20. Sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, mis sündis peale Esimest maailmasõda Pariisis. Sürrealism kasvas välja dadaismist. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud. Sürrealistide seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton. Ta kogus enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis.

Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri, inimese vabadust ja tegelikke vajadust mahasuruvaiks nähtusteks. Üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, eelkõige spontaanset, alateadlikku eneseväljendust. Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest. Sürrealismi eelkäijateks peetakse Charles Baudelaire`i, Arthur Rimbaud´d ja Guillaume Apollinaire´i. Tuntuim sürrealist on Salvador Dali. Veel sürrealistlikke kunstnikke:  Joan Miro, Max Ernst, Paul Delvaux, Mark Chagall

Kasutatud materjalid

http://www.surrealist.com/

http://www.surrealismnow.com/

http://hingetugi.onepagefree.com/?id=17832&onepagefree=256358d1eefdc54bcf7cb2a96c2577ff

http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCrrealism

http://www.slideshare.net/anelit/srrealism-7457877

Futurism

Futurism (ladina keeles futurum "tulevik") on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool.

Futurismile on omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püütakse leida kunstilisi väljendusvahendeid, et kujutada kaasaegse kiire elu ja tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleeme. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust; ülistatakse sõda, tehnikat ja dünaamikat.

Kujutavas kunstis taotlesid futuristid korraga paljude rahutute muljete kujutamist, mida tajub kaasaegne suurlinlane. Püüti kujutada liikumisillusiooni, mille saavutamiseks lammutati nähtav maailm kubistide eeskujul geomeetrilisteks kildudeks. Nendest loodi lõikuvate pindade ja joontega dünaamiline kompositsioon.

Teise moodusena kujutati ühel pildil oleva sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures objekti ennast kujutati enam-vähem realistlikult. Seda tüüpi on näiteks pilt, kus daami kõrval sibab paljujalgne koerake (Giacomo Balla "Koera ja keti dünaamika").

Koloriidis eelistasid futuristid eredaid värve.

Futurismi hilisemas perioodis kujutasid kunstnikud kõike n-ö lenduri vaatepunktist (aeropittura).

Tuntuimad futuristid:

Giacomo Balla

Umberto Boccioni

Carlo Carrà

Primo Conti

Luigi Russolo

Antonio Sant'Elia

Gino Severini

 Gino Severini

 Carlo Carra

 Giacamo Balla

Umberto Boccioni 

Kasutatud materjal:

http://artsnapper.com/giacomo-balla-adopts-the-futurism-style/
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Umberto_Boccioni_001.jpg

http://et.wikipedia.org/wiki/Futurism

http://iandimusic.com/weeklynoise/tag/gino-severini/

http://en.wikipedia.org/wiki/File:Carlo_Carra,_1912,_Concurrency,_Woman_on_the_Balcony,_(Simultaneit%C3%A0,_La_donna_al_balcone),_Collezione_R._Jucker,_Milan,_Italy.jpg

Madli-Getter Proode

Funktsionalism

Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Selle rajajateks olid šveitsi arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Hakkas levima pärast Teist maailmasõda, eriti laialdaselt levis USAs. Funktsionalismi tähtsaks keskuseks peetakse W. Gropiuse poolt rajatud kunstkooli Bauhaus, kus õpetati visuaalseid kunste. Ehituskeskuseks sai ka Chicago.

Funktsionalismi tavade kohaselt peab ehitis võis selle eseme kujundus kajastama tema otstarvet ehk funktsiooni. Tähtsaks said tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Välditi kaunistusi, kuid üldilmes oluliseks sai materjali värv ja faktuur. Võeti kasutusele ka uued materjalid, nt teras, terasbetoon, klaaspinnad, jne. Samuti kujunesid uued konstruktsioonid ja proportsioonid, nt peened postid, laiad aknad, jne. Puudub jäik vormiline normatiivsus, valgusküllane, lihtne.

Funktsionalismiga tugevnesid traditsioonilised väärtused ja rahvuslus. Venemaal kunst loob uusi vorme ja ehitab uue elukeskkonna. Samuti pidi kunst aktviiselt osalema esemete tootmises, miitingute kujutamises. Prantsusmaal puudus tunnete väljendamine ning oli range geomeetriline kord. Kujunes geomeetriline korrapära, ratsionaalsed normid, kandeseintest loobumine, lamekatused. Suurenes ka klassitsimi mõju.

Kuulsaimad arhitektid:
Ludwig Mies van der Rohe
Vladimir Tatlin
Le Corbusier
Olev Siinmaa


Kasutatud allikad:
http://et.wikipedia.org/wiki/Funktsionalism
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=13479:mitmekesine-funktsionalism&catid=20:arhitektuur&Itemid=25&issue=3370
http://www.slideshare.net/hommik/funktsionalism-ja-lecorbusier
http://prezi.com/2fqsm4m42jm2/funktsionalism-ja-konstruktivism-1920-aastatel/
http://ru.scribd.com/doc/13892110/Funktsionalism-ja-konstruktivism


Ksenia Ivanova

Abstraktsionism

Abstraktsionism on kunstisuund maalis, skulptuuris ja graafikas. Ilmus ja arenes 1910-1930 aastatel, levis üle Euroopa 1930-1945. Seda iseloomustab värvide, joonte, punktide ja erinevate pindade ja vormide abil maailma ja kõik sellega kaasneva (suhtumise, tunnete) kujutamine, millel puudub side reaalse maailmaga. Tihti näevad teosed välja pigem nagu mustrilehed, kuid iga teosega on püütud edasi anda sügavam mõte.

Jaguneb kolme suunda: 

1. Ekspressiivne abstraktsionism- sai alguse Kandiskyst, iseloomustab fantaasiaküllus ja kaunid värvid. 
2. Geomeetriline abstraktsionism- sai alguse Malevitši ja Mondariani koomingust, põhirõhk on geomeetriliste kujundite kasutamisel ja maali läbimõeldud kompsitsioonil. 
3. Äärmuslik suund- tekkis USAs peale II maailmasõda, loobuti teadlikust teose ülesehitusest, iseloomulikud on ebamäärased värvilaigud, jõulised pintslitõmbed ja värvinired. 

Abstraktsionism tekkis 20.sajandi I poolel (1910 Kandinsky), kuna sooviti kunsti hõlmavaid piire veelgi laiendada. Kujutati enese hinge, meeleolu. Oluline eneseväljendus oli soovides saavutada kunstis vaimset ideaalset taset. Väljendati end maalidel geomeetriliste ja vabade vormide, värvipindade ja joonte abil. Kujutati ka ebareaalsete värvidega aimatavat reaalset maailma. 

Tuntumad abstraktsionistid: 

Vassili Kandinsky- teda peetakse üheks abstraktsionismi rajajaks.

Paul Klee- loomingul oli fantaasia küllane sisu.

August Macke- jõudis abstraktse maalini 1912a.

Kasutatud allikad: 

http://et.wikipedia.org/wiki/Abstraktsionism

http://kunstiabi.weebly.com/abstraktsionism.html

http://www.slideshare.net/ellenh2/abstraktsionism

https://docs.google.com/presentation/d/1VoDdayMCWgQ2cXXu_kUh0k-DZ6U9VLvLrFBPcKIDqpc/present#slide=id.i0

Eneli Eiert

Fovism

Fovism (1905-1907) on 20. sajandi alguse moodne kunst, mida iseloomustab värvierksus ja raevukas ning talitsematu maalimislaad. Maalid mõjusid metsikuna ning neid hakati nimetama foovideks (pr. keeles les fauves - metslased). Fovismile pani alguse Henry Matisse'i ümber kogunenud mõttekaaslastest kunstnike grupp. Seda kunstistiili peetakse ka ekspressionismi eelkäijaks.

1901. aastal toimus Vincent van Goghile pühendatud mälestusnäitus, mille erksad värvid inspireerisid noori prantsuse kunstnikke. Nende esimene näitus toimus 1905. aasta Pariisis Sügissalongis ning maalid olid erksad ja raevuka maalimislaadiga. Värvid olid segamata ning kantud lõuendiel hoogsete erinevas suuruses laikudena.

Fovismiga hüljati senise kunsti põhitõed: valguse ja varju modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamist. Peaeesmärgiks sai kunstniku tunnete ja meeleolude väljendamine, mis oli tekkinud mõne motiivi vaatlemisel. Sooviti väljendada oli õnne, rõõmu nägemisest. Sageli kasutati ka vastupidiseid värve looduses nähtavale: puud võisid olla näiteks punased, merevesi kollane. Joonistus oli lihtsustatud, vormid tihti moonutatud.

Tuntud fovistid:
Henri Matisse, kes arvas, et kunstnikul ei tule kujutada loodust, vaid lasta end sellest mõjutada ning maalida enda tundeid.
Raoul Dufy, kes kasutas oma toestes muusika motiive.
Maurice de Vlaminck ja Andre Derain, kes kasutasid enda teostes kriiskavaid värve.
Karl Pärsimägi, kes oli enam foovidest mõjutatud eesti kunstnik.


  Kasutatud allikad:
http://et.wikipedia.org/wiki/Fovism
http://kunstiabi.weebly.com/fovism.html
http://kunstiajalugu.wiki-site.com/index.php/Fovism_ja_ekspressionism
http://www.discogenius.com/ee/%C3%B5ppematerjalid/kunstiajalugu/5157-fovism


Ksenia Ivanova